Kuna ma ei tea päris täpselt, millest peaksin kokkuvõttes kirjutama, siis uurisin natuke, mis teised on kirjutanud ja otsustasin kirja panna oma arvamuse aine kohta.
Ütlen ausalt, et minu jaoks oli aine suhteliselt raske. Eriti ülesanne 2. Kuna viibin kaugel, on väga raske abi küsida, sest kuigi meilide teel on võimalik suhelda, on parem siiski otse abi paluda. Selle ülesande lahendamine võttis kõige rohkem aega, kuna mul ei olnud absoluutselt mingeid algteadmisi kodulehekülje tegemisest. Kuigi õnneks sain loengukonspekti ning teiste internetist leitavate materjalide abil oma koduhele valmis.
Natuke valmistasid mulle segadust ka ülesannete kirjeldused. Oleksin tahtnud küsida täiendavat informatsiooni, sest ei saanud täpselt aru. Võibolla on põhjus selles, et ei saanud osaleda esimestes kontaktloengutes.
Aine Haridustehnoloogia erivajadustega inimestele toetab ka minu õpinguid siin, sest ka omale suureks üllatuseks kuulun ma computer education'i osakonda. Ka siin räägitakse IT'st kui abivahendist, mitte küll erivajadustega inimestele, vaid üldiselt.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi aine oli minu jaoks keeruline, siiski antud kursus oli minu jaoks pigem positiivsete emotsioonidega. Eriti kui sain valmis oma kodulehekülje ning see ka validaatorist läbi läks. Ja minu jaoks oli positiivne ka see, et enamus loengust oli e-õppena, mis andis mulle võimaluse teistega ühel tasemel töötada.
Monday, October 24, 2011
Ülesanne 6
Valisin virtuaalkeskkonnaks, mida kirjeldada, kokaraamat.ee lehekülje. Valisin selle lehekülje eelkõige seetõttu, et see on ainus virtuaalkeskkond, mida ma reaalselt kasutan. Kuna ma naudin söögi valmistamist, siis otsin alatasa uusi retsepte, mida katsetada. Kokaraamat.ee meeldib mulle veebis olevatest retseptikogumikest kõige rohkem, seda on väga lihtne kõigil kasutada ning leiab retsepte igale maitsele.
Hetkel on aga koduleheküljega mingi probleem ning kadunud on täpitähed. Arvasin, et tegu on järjekordse trikiga, mida Korea internet põhjustab, kuid lasin ka Eestis proovida ning koduleheküljel on hetkel tõesti mingi error. Loodetavasti on see ainult ajutine tehniline probleem.
Retseptid on jagatud erinevatesse kategooriatesse, mis teeb sobiva retsepti leidmise lihtsamaks. Mina kasutan sageli ka sõnaraamatut, sest aegajalt on retseptides kirjas maitseaineid, mida ma ei tunne või kokandusega seotud termineid, mida pean järgi vaatama. Sõnastikku kasutada on lihtne.
Kasutajatel on võimalik ka oma retsepte lisada. Seetõttu leiab sageli sellelt leheküljelt väga huvitavaid retsepte. Igal kokaraamat.ee kasutajal on võimalik retsepte kommenteerida - kirjutada kuidas maitses, mida võiks veel lisada või mida ära jätta. Sellel leheküljel on olemas ka oma foorum, kus pakutakse erinevaid tooteid (näiteks Tupperware) ning arutatakse erinevate maitsete/toitude üle. Samuti näeb avalehel värskeid uudiseid toidumaastikult (näiteks uute maitseainete müügile tulek jne).
Kuna olen ka suur rahvusköögi austaja, siis mulle meeldib, et sellel leheküljel on eraldi välja toodud retseptid Eesti rahvusköögi toitudele.
Kui ka täpitähtede mure saaks lahendatud, soovitaksin seda lehekülge kõikidele kokanduse sõpradele Arvan, et see on üks parimaid retseptikogumikke, mis eesti keeles on veebis võimalik kasutada. Seda lehekülge on lihtne kasutada ning see on kergesti ligipääsetav.
Hetkel on aga koduleheküljega mingi probleem ning kadunud on täpitähed. Arvasin, et tegu on järjekordse trikiga, mida Korea internet põhjustab, kuid lasin ka Eestis proovida ning koduleheküljel on hetkel tõesti mingi error. Loodetavasti on see ainult ajutine tehniline probleem.
Retseptid on jagatud erinevatesse kategooriatesse, mis teeb sobiva retsepti leidmise lihtsamaks. Mina kasutan sageli ka sõnaraamatut, sest aegajalt on retseptides kirjas maitseaineid, mida ma ei tunne või kokandusega seotud termineid, mida pean järgi vaatama. Sõnastikku kasutada on lihtne.
Kasutajatel on võimalik ka oma retsepte lisada. Seetõttu leiab sageli sellelt leheküljelt väga huvitavaid retsepte. Igal kokaraamat.ee kasutajal on võimalik retsepte kommenteerida - kirjutada kuidas maitses, mida võiks veel lisada või mida ära jätta. Sellel leheküljel on olemas ka oma foorum, kus pakutakse erinevaid tooteid (näiteks Tupperware) ning arutatakse erinevate maitsete/toitude üle. Samuti näeb avalehel värskeid uudiseid toidumaastikult (näiteks uute maitseainete müügile tulek jne).
Kuna olen ka suur rahvusköögi austaja, siis mulle meeldib, et sellel leheküljel on eraldi välja toodud retseptid Eesti rahvusköögi toitudele.
Kui ka täpitähtede mure saaks lahendatud, soovitaksin seda lehekülge kõikidele kokanduse sõpradele Arvan, et see on üks parimaid retseptikogumikke, mis eesti keeles on veebis võimalik kasutada. Seda lehekülge on lihtne kasutada ning see on kergesti ligipääsetav.
Sunday, October 16, 2011
Ülesanne 5
Mina valisin Kaidi kodulehekülje, mis asub siin.
Kontrollisin lehti aadressil validator.W3C.org
1 ja 3 lehel oli error. 2 leht läbis validaatori.
Mulle isiklikult Kaidi veebileht meeldib just seetõttu, et ta on valinud teemaks koha, mis on talle oluline. Väga meeldib ka see, et ta on kirjutanud oma kogemusest ning lisanud enda tehtud pilte.
Koduleheküljelt viib otse link ka Hamburgi linna ametlikult koduleheküljele. Lingid koduleheküljel töötavad.
Võibolla oleks võinud olla ka link vikipeedia leheküljele, millelt info on võetud. Hetkeks sattusin ka segadusse, kui läksin teisele lehele ning tahtsin tagasi esilehele. (Lihtsalt harjumus näha kirja esileht. Kaidil oli Hamburgist)
Muidu arvan, et lehte on lihtne kasutada.
Kontrollisin lehti aadressil validator.W3C.org
1 ja 3 lehel oli error. 2 leht läbis validaatori.
Mulle isiklikult Kaidi veebileht meeldib just seetõttu, et ta on valinud teemaks koha, mis on talle oluline. Väga meeldib ka see, et ta on kirjutanud oma kogemusest ning lisanud enda tehtud pilte.
Koduleheküljelt viib otse link ka Hamburgi linna ametlikult koduleheküljele. Lingid koduleheküljel töötavad.
Võibolla oleks võinud olla ka link vikipeedia leheküljele, millelt info on võetud. Hetkeks sattusin ka segadusse, kui läksin teisele lehele ning tahtsin tagasi esilehele. (Lihtsalt harjumus näha kirja esileht. Kaidil oli Hamburgist)
Muidu arvan, et lehte on lihtne kasutada.
Friday, October 14, 2011
Ülesanne 4
Ekraanilugeja vs ekraanisuurendus
Kuna viimasel ajal on mul olnud palju kokkupuuteid just nägemispuuetega inimestega, siis valisin ka neile mõeldud tooted: ekraanilugeja ja ekraanisuurenduse.
Ekraanilugeja (screen reader) on enamasti tarkvarasüsteem (on ka eraldi riistvaralisi lugemisseadmeid), mis püüab tuvastada ekraanile kirjutatud teksti. Tulemus saadetakse kas kõnesüntesaatorile (heliväljund), punktkirjamonitorile või -printerile. Ekraanilugeja on eelkõige abivahendiks pimedatele või raske nägemispuudega inimestele. Ka essees sai räägitud, kui oluline on, et infotehnoloogilised võimalused oleksid võrdsed kõigile - ekraanilugeja aitab pimedatel inimestel kasutada võimalusi välismaailmaga suhtlemiseks läbi arvuti.
Ekraanisuurendus aga töötab virtuaalluubi põhimõttel ning on mõeldud eelkõige vaegnägijate abivahendiks. Ekraanisuurendust kasutades suurendataksev ajalikku ekraaniosa (enamasti 2-16 korda). Vahel ühendatakse suurendaja ekraanilugejaga ja loetakse suurendatav ekraaniosa ka helikujul ette.
Ekraanilugeja kasutamiseks mõeldud programmid on aga suhteliselt kallid.Kõige paremaks lahenduseks võiks olla Mac'i ostmine, kus on alates versioonist 10.4 kaasas juba täismahuline ekraanilugeja - Voice Over, aga paraku on see üsna kõrge hinnaga.
Ekraanisuurendust on võimalik nii osta kui ka tasuta alla laadida.
Ekraanisuurendusega aga kaasnevad omad probleemid: suurendatav kiri võib muutuda häguseks ning koledaks ja seda on raske lugeda. Samuti võib olla raske teksti fokusseerida, sest programm võib seda teha automaatselt. Ekraanilugeja miinuseks meie jaoks on see, et paljud programmid ei ole veel eesti keele toega.
Mõlemal abivahendil on omad head ja halvad küljed, kuid jälgides, kui kiiresti tehnoloogia areneb, arvan, et varsti on mõlemad abivahendid hästi kättesaavad.
Kasutatud allikas:
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia
Kuna viimasel ajal on mul olnud palju kokkupuuteid just nägemispuuetega inimestega, siis valisin ka neile mõeldud tooted: ekraanilugeja ja ekraanisuurenduse.
Ekraanilugeja (screen reader) on enamasti tarkvarasüsteem (on ka eraldi riistvaralisi lugemisseadmeid), mis püüab tuvastada ekraanile kirjutatud teksti. Tulemus saadetakse kas kõnesüntesaatorile (heliväljund), punktkirjamonitorile või -printerile. Ekraanilugeja on eelkõige abivahendiks pimedatele või raske nägemispuudega inimestele. Ka essees sai räägitud, kui oluline on, et infotehnoloogilised võimalused oleksid võrdsed kõigile - ekraanilugeja aitab pimedatel inimestel kasutada võimalusi välismaailmaga suhtlemiseks läbi arvuti.
Ekraanisuurendus aga töötab virtuaalluubi põhimõttel ning on mõeldud eelkõige vaegnägijate abivahendiks. Ekraanisuurendust kasutades suurendataksev ajalikku ekraaniosa (enamasti 2-16 korda). Vahel ühendatakse suurendaja ekraanilugejaga ja loetakse suurendatav ekraaniosa ka helikujul ette.
Ekraanilugeja kasutamiseks mõeldud programmid on aga suhteliselt kallid.Kõige paremaks lahenduseks võiks olla Mac'i ostmine, kus on alates versioonist 10.4 kaasas juba täismahuline ekraanilugeja - Voice Over, aga paraku on see üsna kõrge hinnaga.
Ekraanisuurendust on võimalik nii osta kui ka tasuta alla laadida.
Ekraanisuurendusega aga kaasnevad omad probleemid: suurendatav kiri võib muutuda häguseks ning koledaks ja seda on raske lugeda. Samuti võib olla raske teksti fokusseerida, sest programm võib seda teha automaatselt. Ekraanilugeja miinuseks meie jaoks on see, et paljud programmid ei ole veel eesti keele toega.
Mõlemal abivahendil on omad head ja halvad küljed, kuid jälgides, kui kiiresti tehnoloogia areneb, arvan, et varsti on mõlemad abivahendid hästi kättesaavad.
Kasutatud allikas:
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia
IT ja erivajadusega inimene
Infotehnoloogia on mõiste, milleta tänapäeval enam arenenud ühiskonnas keegi läbi ei saa. Ma arvan, et keegi meist ei suudaks kujutada ette elu ilma arvutite ja telefonideta. Mäletan selgelt oma lapsepõlvest, kuidas meile toodi koju arvuti. Olin alles päris väike ja ei osanud sellega veel midagi teha. Peale pikka ja rahulikku juhendamist suutsin tasapisi iseseisvalt arvutit kasutama hakata. Keegi meist ei ole süninud arvuti taga või nutitelefon käes. Kui meiegi õpime samm-sammult uusi infotehnoloogilisi vahendeid kasutama, siis miks arvatakse, et sellega ei saa hakkama erivajadustega inimesed?
Internet toob tänapäeval meile koju kätte tohutud ressursid. Erivajadustega inimeste jaoks on võib olla arvuti ning interneti kasutamine ainsaks ukseks välismaailmaga suhtlemisel. Infotehnoloogia on arenenud nii kaugele, et läbi interneti on meil peaaegu kogu maailm kättesaadav. Eriti ilmekalt kogen seda hetkel ka ise, kuna Koreas viibides tunnen end justkui isolatsioonis (sest kuna ma keelt ei oska, ei saa ka ümbritsevast aru). Läbi interneti aga saan siiski kursis olla maailmas toimuvaga. Mis kõige olulisem – läbi interneti on võimalus suhelda.
Väga positiivseks sammuks loeksin ka seda, et üha enam mõeldakse välja uusi abivahendeid, et kõigil oleks võimalik arvutit kasutada (näiteks pimedatele on erinevad programmid, mis loevad veebilehekülgedel olevat infot, lõpetades punktkirja klaviatuuriga). Samuti tekib internetti üha enam portaale, mis on mõeldud just erivajadustega inimestele (juhtusin kogemata kuulama inglise keelset raadiot, mis on mõeldud pimedatele ning kättesaadav ainult interneti vahendusel).
Ka hariduse ja tööhõive kohapealt ei saa me infotehnoloogiat kõrvale jätta. Üha enam kasutatakse internetipõhist õppimist. Hea näitena võiksin välja tuua Khan Academy (mida hetkel küll kahjuks veel eesti keelsena kasutada ei saa), kuid mis annab võimaluse kodus õppimiseks. Rääkimata sellest, et järjest tekib juurde võimalusi e-õppe läbi haridust omandada. Üha enam tuleb mulle postkasti ka tööpakkumisi, kus on vajalik ainult arvuti, interneti ja telefoni olemasolu – tööd saab teha rahulikult kodus. See on võimalus näiteks liikumispuudega inimesel end täisväärtusliku kodanikuna tunda – ta saab töötada kodus.
Arvan, et infotehnoloogia on tulevikus üheks eripedaoogika lahutamatuks osaks just seetõttu, et ta toob meile kätte tohutud ressursid. IT annab võimaluse olla kaasatud.
Monday, October 10, 2011
Ülesanne 2
Minu kodulehekülg asub siin
Veebilehtede standardite looja w3c.org
Lehtede valideerumist saab kontrollida aadressile validator.W3C.org
Veebilehtede standardite looja w3c.org
Lehtede valideerumist saab kontrollida aadressile validator.W3C.org
Friday, October 7, 2011
Veebi ABC
1. Mis on server? Tegemist on arvutiga, mille ülesandeks on www-lehe serveerimine maailmale.
(http://www.interneti.info/artiklid/eeldused/)
2. Mis on staatiline ja mis on dünaamiline www-dokument?
Staatiline dokument kirjutatakse reaalsuses valmis tervikuna ning hiljem saab selle sisu muuta vaid otse HTML-koodiga tegutsedes ning faili reaalselt uuendades. Selline fail on serveris alati olemas just sellisel kujul, nagu teda kasutajale kuvatakse.
Dünaamiline www-dokument genereeritakse serveri poolt reaalajas alles siis, kui keegi soovib antud dokumenti vaadata. Informatsiooni paneb kokku programm, mis kasutab selleks kas andmebaasi ja/või väga paljusid erinevaid faile.
(http://www.interneti.info/artiklid/eeldused/)
3. Mis on W3C?
W3 või W3C on lühend ingliskeelsetest sõnadest World Wide Web Consortium. Tegemist on organisatsiooniga, mis loob ühtseid standardeid www-tehnoloogiatele. Sellise tegevuse eesmärgiks on, et Internetis leiduv materjal oleks kättesaadav kõigile soovijaile
(http://www.interneti.info/artiklid/eeldused/)
(http://www.interneti.info/artiklid/eeldused/)
2. Mis on staatiline ja mis on dünaamiline www-dokument?
Staatiline dokument kirjutatakse reaalsuses valmis tervikuna ning hiljem saab selle sisu muuta vaid otse HTML-koodiga tegutsedes ning faili reaalselt uuendades. Selline fail on serveris alati olemas just sellisel kujul, nagu teda kasutajale kuvatakse.
Dünaamiline www-dokument genereeritakse serveri poolt reaalajas alles siis, kui keegi soovib antud dokumenti vaadata. Informatsiooni paneb kokku programm, mis kasutab selleks kas andmebaasi ja/või väga paljusid erinevaid faile.
(http://www.interneti.info/artiklid/eeldused/)
3. Mis on W3C?
W3 või W3C on lühend ingliskeelsetest sõnadest World Wide Web Consortium. Tegemist on organisatsiooniga, mis loob ühtseid standardeid www-tehnoloogiatele. Sellise tegevuse eesmärgiks on, et Internetis leiduv materjal oleks kättesaadav kõigile soovijaile
(http://www.interneti.info/artiklid/eeldused/)
Ülesanne 1
Tuua näide (ajaloost või olevikust maailma eri paigust) iga puudekäsitluse (tabu, tervisehäire, ühiskonna probleem, eluviis) kohta
Puue kui tabu
Pikka aega määratleti umbkaudselt ja ümbritseva ühiskonna vaatenurgast lähtudes „vigane“, „sant“, „pime“, „hull“, „langetõbine“, „puujalaga“, jne.
Hea näite leiame sellise suhtumise kohta Piiblist, kus Jeesuselt küsitakse pimeda mehe kohta: "Kes on teinud pattu, tema või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?“ (Jh 9:2). Veelgi äärmuslikum näide oli juba eespool mainitud Sparta linnriik, kus puuetega vastsündinud jäeti mägedesse surema(mõnedel andmetel visati kaljult alla), kusjuures seda pidi vanemate nõukogu käsul tegema lapse isa. (Kikkas 2009)
Võiksin tuua näite Koreast, kus ma hetkel viibin. Siin on iga erivajadus, mis mõjutab välimust, tabu. Kuigi asjad arenevad siin tohutul kiirusel, ei juleta siiski oma Downi sündroomiga lapsega tänavale jalutama minna.
Puue kui tervisehäire
Alates renessansiperioodist ja edasi uusajal muutus valitsevaks arusaam, et puuded on "mehhanismi häired", s.t. puudega inimene on "katki". Positivistliku mõtteviisi võidukäik tõi kaasa ka optimismi "parandamise" võimalikkuse osas: puue (nagu ka haigused) ei olnud enam saatusega inimesele alatiseks määratud.
Sellisel lähenemisel on võrreldes eelmise ajajärguga oluline eelis - puudes ei nähtud enam inimesel lasuvat needust (kurjade vaimude mõju) ega karistust (vrd eespooltoodud näide Piiblist), puudega inimene võrdsustus enam-vähem haige inimesega ning paljud seni rakendatud sanktsioonid kadusid järk-järgult.
19. saj teisel poolel 20. saj esimestel kümnenditel kerkis esile eugeenikaliikumine. Eugeenika üheks põhiideeks on "ühiskonna tervise" kui terviku parandamine, suunates järglasi andma (ja üldse ühiskonnaelus domineerima) vaid "parimad esindajad" (omalaadne "tõuaretus"). (Kikkas 2009)
Puue kui ühiskonna probleem
XX sajandi teisel poolel esile kerkinud kodanikuõiguste liikumine muutis ka puuetekäsitlust - puuet hakati vaatama kui ühiskonna võimetust või soovimatust vastata üksikisiku vajadustele. Näiteks liiga kitsas ukseava, kust inimene oma ratastooliga läbi ei mahtunud, oli meditsiinilise arusaama järgi paratamatu takistus - ainus mõeldav lahendus oli inimene ravi tulemusena ratastoolist püsti saada.
Eestis kehtib ametliku dokumendina seni veel "Eesti invapoliitika üldkontseptsioon", mis on arendatud välja ÜRO 1988. aasta "Standardreeglitest". Need dokumendid kujutavad endast üleminekuetappi meditsiiniliselt mudelilt sotsiaalsele - suur osa terminoloogiat kannab endas veel meditsiinilise mudeli laengut, kuid juba nähakse ka puuet kui ühiskonna probleemi. Nii on seal defineeritud kolm üksteisega seotud mõistet "puue", "vaegus" ja "invaliidsus" ingliskeelsete impairment, disability ja handicap vastetena - nii eesti- kui ingliskeelses mõisteruumis on need üksjagu segased mõisted, kuid üldjuhul on siin mõeldud vastavalt järgmisi aspekte:
Kindlasti on ka tänapäeval puue kui ühiskonna probleem. Aga arvan, et ka ühiskond on puudega inimese probleem. Sest kuigi me oleme teinud suure sammu paremuse suunas, ei ole siiski veel kõik õppinud arvestama inimestega, kes on meist erinevad.
Puue kui eluviis
Üha enam leidub ka neid puuetega inimesi, kes tajuvad oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid ka seda mitte idealiseerides. (Kikkas 2009)
Mina arvan, et puue on midagi, millega inimesed lihtsalt peavad elama. Meditsiin on küll kõvasti arenenud ning paljusid asju saame leevendada, kuid mitte muuta. Arvan, et mõttekäik puue kui eluviis on õige. Me ei tohiks suhtuda puudesse kui haigusesse või mingisse puudujääki.
Kasutatud allikad
Kikkas K, (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed.
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_läbi_aegade [07.10.2011]
Puue kui tabu
Pikka aega määratleti umbkaudselt ja ümbritseva ühiskonna vaatenurgast lähtudes „vigane“, „sant“, „pime“, „hull“, „langetõbine“, „puujalaga“, jne.
Hea näite leiame sellise suhtumise kohta Piiblist, kus Jeesuselt küsitakse pimeda mehe kohta: "Kes on teinud pattu, tema või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?“ (Jh 9:2). Veelgi äärmuslikum näide oli juba eespool mainitud Sparta linnriik, kus puuetega vastsündinud jäeti mägedesse surema(mõnedel andmetel visati kaljult alla), kusjuures seda pidi vanemate nõukogu käsul tegema lapse isa. (Kikkas 2009)
Võiksin tuua näite Koreast, kus ma hetkel viibin. Siin on iga erivajadus, mis mõjutab välimust, tabu. Kuigi asjad arenevad siin tohutul kiirusel, ei juleta siiski oma Downi sündroomiga lapsega tänavale jalutama minna.
Puue kui tervisehäire
Alates renessansiperioodist ja edasi uusajal muutus valitsevaks arusaam, et puuded on "mehhanismi häired", s.t. puudega inimene on "katki". Positivistliku mõtteviisi võidukäik tõi kaasa ka optimismi "parandamise" võimalikkuse osas: puue (nagu ka haigused) ei olnud enam saatusega inimesele alatiseks määratud.
Sellisel lähenemisel on võrreldes eelmise ajajärguga oluline eelis - puudes ei nähtud enam inimesel lasuvat needust (kurjade vaimude mõju) ega karistust (vrd eespooltoodud näide Piiblist), puudega inimene võrdsustus enam-vähem haige inimesega ning paljud seni rakendatud sanktsioonid kadusid järk-järgult.
19. saj teisel poolel 20. saj esimestel kümnenditel kerkis esile eugeenikaliikumine. Eugeenika üheks põhiideeks on "ühiskonna tervise" kui terviku parandamine, suunates järglasi andma (ja üldse ühiskonnaelus domineerima) vaid "parimad esindajad" (omalaadne "tõuaretus"). (Kikkas 2009)
Puue kui ühiskonna probleem
XX sajandi teisel poolel esile kerkinud kodanikuõiguste liikumine muutis ka puuetekäsitlust - puuet hakati vaatama kui ühiskonna võimetust või soovimatust vastata üksikisiku vajadustele. Näiteks liiga kitsas ukseava, kust inimene oma ratastooliga läbi ei mahtunud, oli meditsiinilise arusaama järgi paratamatu takistus - ainus mõeldav lahendus oli inimene ravi tulemusena ratastoolist püsti saada.
Eestis kehtib ametliku dokumendina seni veel "Eesti invapoliitika üldkontseptsioon", mis on arendatud välja ÜRO 1988. aasta "Standardreeglitest". Need dokumendid kujutavad endast üleminekuetappi meditsiiniliselt mudelilt sotsiaalsele - suur osa terminoloogiat kannab endas veel meditsiinilise mudeli laengut, kuid juba nähakse ka puuet kui ühiskonna probleemi. Nii on seal defineeritud kolm üksteisega seotud mõistet "puue", "vaegus" ja "invaliidsus" ingliskeelsete impairment, disability ja handicap vastetena - nii eesti- kui ingliskeelses mõisteruumis on need üksjagu segased mõisted, kuid üldjuhul on siin mõeldud vastavalt järgmisi aspekte:
- Puht-füsioloogiline (ühe jala puudumine)
- Funktsionaalne (ei suuda kiiresti liikuda)
- Sotsiaalne (peetakse "sandiks", ei saa tööd)
Kindlasti on ka tänapäeval puue kui ühiskonna probleem. Aga arvan, et ka ühiskond on puudega inimese probleem. Sest kuigi me oleme teinud suure sammu paremuse suunas, ei ole siiski veel kõik õppinud arvestama inimestega, kes on meist erinevad.
Puue kui eluviis
Üha enam leidub ka neid puuetega inimesi, kes tajuvad oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid ka seda mitte idealiseerides. (Kikkas 2009)
Mina arvan, et puue on midagi, millega inimesed lihtsalt peavad elama. Meditsiin on küll kõvasti arenenud ning paljusid asju saame leevendada, kuid mitte muuta. Arvan, et mõttekäik puue kui eluviis on õige. Me ei tohiks suhtuda puudesse kui haigusesse või mingisse puudujääki.
Kasutatud allikad
Kikkas K, (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed.
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_läbi_aegade [07.10.2011]
Subscribe to:
Posts (Atom)